Mine sisu juurde

Salatsi

Allikas: Vikipeedia
Salatsi

läti Salacgrīva

Lipp
Vapp
Salatsi vapp

Pindala: 13,2 km² (2026)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2435 (1.01.2026)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 57° 45′ N, 24° 22′ E
Salatsi (Läti)
Salatsi

Salatsi (läti) (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.

Salatsi sai linnaõigused 1928. aastal. 2009. aastani kuulus linn Limbaži rajooni, misjärel oli linn 2021. aastani Salatsi piirkonna keskus. Läti 2021. aasta omavalitsusreformiga läks Salatsi Limbaži piirkonna koosseisu.

Salatsis tegutsevad kalasadam ja jahisadam.

Aastatel 2007–2019 peeti Salatsis juuli kolmandal nädalavahetusel muusika- ja kultuurifestivali Positivus. Alates 2022. aastast toimub see Riias.

Salatsis asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite vennaskalmistu.[3]

Linnas on Grīvase, Lauteri, Kaupciemsi ja Kuiviži linnaosa. Need ei ole halduslikud linnaosad.

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Heinaste ja Kuiviži vahel on 100–300 m laiune rannaniitude vöönd Randu pļavas, mis ulatub osaliselt Salatsi territooriumile. Linna territooriumile jääb osati ka Salatsi oru looduspark. Kaitse all on ka vana kooli pärnad: Smilšu iela 38 maja pärn ja 12 nimetut põlispuud.[4]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Salatsi piiskopilinnuse ase. Regionaalse kaitse all on Salatsi kiriku neli reljeefi, kantsel ja altar.[5]

Salatsi piirkond oli 13. sajandil Metsepole liivlaste asuala.[6]

Liivi ristisõja järel oli Salatsi piirkonnas Riia peapiiskopkonna Salatsi piiskopilinnus ja hiljem oli Salatsi (saksa keeles Salis või ka Salismünde) Volmari kreisi Salatsi kihelkonna keskus kihelkonnakirikuga.

17. sajandil rajatud Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee vana trass läks läbi Salatsi, seal oli ka hobupostijaam. 18. sajandi lõpus postijaam suleti ja avati postimaantee uus trass.

Elanike arv

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 455 (1881)
  • 900 (1925)
  • 909 (1930)
  • 921 (1935)
  • 2080 (1959)
  • 2366 (1970)
  • 3385 (1979)
  • 3481 (1989)
  • 3609 (2000)
  • 2930 (2011)
  • 2576 (2021)
  • 2560 (2025)[viide?]

Pildigalerii

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā. Vaadatud 19.06.2026.
  2. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2026.
  3. "Памятники и памятные места Великой Отечественной войны на территории Латвии". voin.russkie.org.lv. Vaadatud 27. veebruaril 2026.
  4. "OZOLS publiskās pieejas versija". ozols.gov.lv. Vaadatud 27. veebruaril 2026.
  5. "Mantojums.lv". mantojums.lv (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2025. Vaadatud 27. veebruaril 2026.
  6. Zemītis, Guntis (2011). "Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand)". Blumberga, Renāte; Mäkeläinen, Tapio; Pajusalu, Karl (toim-d). Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 76.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]