Sadama
| Sadama | |
|---|---|
|
| |
 | |
| Pindala: 1,39[1] km² | |
| Elanikke: 3464 (01.01.2017)[1] | |
|
| |
| Koordinaadid: 59° 26â˛Â N, 24° 46â˛Â E | |
 |
Sadama on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kalamaja, Vanalinna, Sßdalinna, Kompassi, Raua ja Kadrioru asumiga. Sadama asumi pindala on 1,39 km².[1]
Sadama asumi tänavad
[muuda | muuda lähteteksti]Sadama asumisse kuuluvad Admiraliteedi väljak, Aedvilja tänav, Ahtri tänav, Filmi tänav, Halsi tänav, Hobujaama tänav, Jþe tänav, Kai tänav, Karu tänav, Kuunari tänav, Laeva tänav, Laeva väljak, Logi tänav, Lootsi tänav, Madalmaa tänav, Mere puiestee, Nafta tänav, Narva maantee, Paadi tänav, Paali tänav (peatselt ilmuv, kuulutatakse välja 2023. aastal[2]), Parda tänav, Petrooleumi tänav, Poldri tänav, Poordi tänav, Reidi tee, Roseni tänav, Rotermanni tänav, Rumbi tänav, Sadama tänav, Tuukri pþik, Tuukri tänav, Uus-Sadama tänav, Viru väljak, VÜÜri tänav.
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[3][4][1] |
|---|---|
| 2025 | 4700 |
| 2017 | 3464 |
| 2016 | 3224 |
| 2015 | 3167 |
| 2014 | 2951 |
| 2013 | 2832 |
| 2012 | 2754 |
| 2011 | 2603 |
Sadama asumi rahvaarv on aastatel 2011â2025 järjest tĂľusnud. 2016. aastal moodustasid 0â17aastased asumi elanikkonnast 12â17% ja Ăźle 68aastased 3â9%. Eestlaste osakaal oli 50â79%.[5]
Tähtsamad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Sadama asumi pþhilised ettevþtted ja rajatised on seotud sadamataristuga: ASi Tallinna Sadam Vanasadam ja ajaloolises Admiraliteedi basseinis asuv Vanasadama Jahisadam ning endise Tallinna Sadamatehaste säilinud hoone (Merekeskus, lammutatud 2016. aastal). Samuti asuvad sadamas Admiraliteedi sild, Tallinna Sadama A-terminal ja D-terminal ja kruiisiterminal.
Sadama asumi territooriumile jääb mitu äri- ja kaubanduskeskust: Foorum Ărikeskus, Pro Kapitali ärikeskus, Postimaja Kaubanduskeskus, Rotermanni Kaubamaja ja Nautica keskus. Asumis on lisaks veel Sadama turg.
Sadama asumis asub Tallinna PĂźha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik.
Haridus ja kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Sadama asumis tegutses aastatel 1937â1940 Tallinna Juudi Kool, mis tegutseb taas alates 1990. aastast.[6] Sadama asumi aladel asub Tallinna Ălikooli linnak.
Sadama asumis asuvad Eesti Arhitektuurimuuseum, TLĂ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Tantsupeomuuseum ja Coca-Cola Plaza (kino). Tallinna sĂźnagoogi juures asub Eesti Juudi Muuseum.
Sadama asum, Rotermanni soolaladu
Endine D-terminal 2010. aastal
Kultuurimälestis nr. 8162. Laohoone fassaad Lootsi tänav 8 (end. kinnistu[7] 304D hoone A/B), 19. sajandi lþpp
Vaade Tallinna Linnahallile merelt
Tallinna elektrijaama katlamaja ja korsten
Tallink Express Hotell ja Sadama tänav
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sadama asumi alad on osaliselt tekkinud mere taganemise tulemusel alles pärast 15. sajandit. Kuni 15. sajandini oli sadama piirkonna lääneosas, mis piirnes Tallinna vanalinnaga, Tallinna lahe kallas, mis ulatus kuni tänapäevase Narva maantee ja Viru väljakuni. Ajalooline Tallinna sadam asus, keskaegsete gravßßride järgi, millel on näidatud laevu, peaaegu Suure Rannavärava ees. Ala Tallinna linnamßßrist ida pool oli soostunud ning liikumiseks kasutati tänapäeva Vana-Viru tänav sihis olnud teed, kuhu pääses läbi vallivärava.[viide?]
Tallinn oli 14.â15. sajandi vahetusel Ăźks olulisemaid Läänemere sadamaid, sest läbi Tallinna kulges transiitkaubandus Novgorodi ja muudesse idapoolsetesse linnadesse. Merekaubandus tĂľi linnale palju tulu ning 15. sajandi alguse ehitusbuum tugines just sellest saadud tuludele.[6]
1647. aastal toimus Tallinna sadama rekonstrueerimine. Sadama lähedale oli tekkinud 17. sajandi algul Härmapþllu agul, mille tuumik paiknes arvatavasti Härjapea oja lähistel (praeguse Jþe tänava piirkond). Hobujaama tänava kandis eksisteeris veel 18. sajandil Härmapþllu kþrvaltänav.[6]
Tallinna lahe ääres asutati Admiraliteedi tÜÜkojad Venemaa keisri Peeter I korraldusel 1714. aastal, need paiknesid praeguse Vanasadama naabruses, nende järgi on nime saanud ka Vanasadama Admiraliteedi bassein. Admiraliteedi ßlesanne oli remontida ja varustada Tallinnas baseeruvaid Venemaa keisririigi sþjalaevastiku laevu ning tehasel oli selleks vajalike hoonete kompleks, sh tÜÜkojad, tellingud, laod, sepikojad, haldushooned ja arsenal. Admiraliteedile kuulusid ka Tallinna kÜiemanufaktuur, ehitusettevþtted, telliselÜÜv ja saeveski. 1722. aastaks olid Admiraliteedi tÜÜkojad kujunenud Tallinna esimeseks suureks tÜÜstusettevþtteks, kus tÜÜtas ligi 250 tÜÜlist ja valmis enamik keiserliku Venemaa sþjalaevadest. Admiraliteedi kanali kaldale ehitati kasarmud ja Admiraliteedi hooned. Tekkis omaette venekeelne Matrosskaja sloboda nimeline asum, mis vþttis endal alla kogu nßßdse Mere puiestee, Ahtri, Sadama ja Lootsi tänava piirkonna.[8] 1732. aastaks olid peamised admiraliteedi tÜÜkojad valmis ehitatud.[viide?]
1752. aastal rajati Sadama asumi aladele PĂźha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik.[6]
_(14578696217).jpg)
Pärast Venemaa lßßasaamist Krimmi sĂľjas (1854â1855) otsustati eemaldada Tallinn kindluste nimekirjast. Sellega seoses hakati linna kindlustusi järk-järgult likvideerima. Tallinna sadamatehased nimetati 1886. aastal Ăźmber riiklikuks laevaremondi- ja metallitehaseks.[6]
Rotermanni kvartali piirkonnas algas suurem ehitustegevus 19. sajandi algul. Seal alustas endine käsitÜÜline Christian Abraham Rotermann alustas oma tÜÜstuste laiendamist ning tema poeg jätkas seda tÜÜd. Christian Barthold Rotermann laiendas raua- ja puidutÜÜstust, ehitas aurusae hoone (1879), rajas makaronivabriku (1887) ning uue kaubahoone ja viljaveski (1888).[6]
1876. aastal sai valmis uusromaani stiilis Tallinna Piiritusevabrik (Mere pst 6-8), mille juhatajaks sai Alexander Rosen. Rosen oli Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangude piiritusevabrikuid ßhendava ßhingu esimees. 1895. aastal arenes ettevþte ßlevenemaaliseks ßhinguks. 2005. aastal anti Rotermanni kvartali ßhele uuele tänavale Roseni nimi.[6]
Endise Uus-Hollandi tänava piirkonnas asuvad 1870. aastatest kuni Esimese maailmasþjani mitmes järgus ehitatud laohooned (Kochi aidad), mis kuulusid parun Girard de Soucantonile ja suurkaupmees Kochile.[9]
Mere puiestee rajamine toimus alles 19. sajandi teisel poolel, 1866. aastal andis Tallinna linn sellest vanalinna pool asuva ala rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia, Kanuti aia.[viide?]
Balti raudtee Balti jaamast jätkusid raudteeliinid mÜÜda tänapäevast Ahtri tänavat Tallinna sadamasse ja sadama piirkonda, kus olid haruteed: Elevaatori rajoonis: Clayhillsi harutee, Elevaatori (Baikovi) silla teedele, ETK harutee, Judeikini harutee, Kochi harutee, Kßlmutusmaja harutee, Maieri harutee, Maieri kanali harutee, Minkovi harutee, Nobeli harutee, Rosen ja KО harutee, Rotermanni uus ja vana harutee. Tegutsesid ka Oit ja Mäe harutee, Kljas ja Josselsoni harutee, Tapamaja harutee.[10]
Tallinna sadam kandis kuni 1940. aastani nii Kaubasadama kui ka Vanasadama nime. Hiljem kutsuti sadamat Merekaubasadamaks ja Kesklinna sadamaks, alates 1998. aastast kannab sadam aga jällegi Vanasadama nime. Kaks Tallinna olulisemat kaubasadamat - Vanasadam ja Paljassaare sadam said osaks 1992. aastal moodustatud riigiaktsiaseltsist Tallinna Sadam.[6]
Narva mnt ja Uus-Sadama tänava nurk
Sadam, kraana tĂľstab vedurit nr Đ-5491
Tallinna sadam. Vaade sadama laole ja merel olevatele laevadele
Reval. Hafen und Zollamt M. Lewinthal postkaart
Sadama tänav 1938
Narva mnt 21 (1939)
Narva mnt ja Petroleumi tn nurk (1939)
Narva mnt 15 (1937)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- â , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2023
- â Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
- â Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
- â Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
- 1 2 3 4 5 6 7 8 Robert Nero, Leho LĂľhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet=.
- â Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn, Kinnistute register, Rahvusarhiiv
- â Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinna merevärava lugu muinasajast tänaseni, reisijuht.delfi.ee, 09.07.2016
- â Kochi aidad ajalugu. Koduleht. Kasutatud 03.08.2017
- â TariifinĂľukogu otsus 26. novembrist 1937 raudtee kaubaveotariifi nr. 146 muutmise ja täiendamise kohta., Riigi Teataja, nr. 10, 28 jaanuar 1938
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
.svg)
Asumid (allasumid): Aegna ¡ Astangu ¡ Haabersti ¡ Hiiu ¡ Iru ¡ Juhkentali ¡ Järve ¡ Kadaka ¡ Kadriorg ¡ Kakumäe ¡ Kalamaja ¡ Karjamaa (Hundipea) ¡ Kassisaba ¡ Katleri ¡ Keldrimäe ¡ KelmikĂźla ¡ KitsekĂźla ¡ Kivimäe ¡ Kloostrimetsa ¡ Kompassi ¡ Kopli ¡ Kose (Kose-Kallaste ¡ LĂźkati ¡ Varsaallika) ¡ Kuristiku ¡ KurepĂľllu ¡ LaiakĂźla ¡ Lepiku ¡ Laagna ¡ Laagri ¡ Liiva ¡ LillekĂźla (Lille ¡ Mooni ¡ Linnu ¡ Marja) ¡ Loopealse ¡ Luite ¡ Maakri ¡ Maarjamäe ¡ Merimetsa ¡ Merivälja ¡ Mustakivi ¡ Mustamäe ¡ MustjĂľe ¡ MĂľigu ¡ MäekĂźla ¡ Mähe (Kaasiku ¡ Mähe aedlinn) ¡ Männiku ¡ NĂľmme ¡ Pae ¡ Paevälja (Paekalda) ¡ Paljassaare ¡ Pelgulinn ¡ Pelguranna ¡ Pirita ¡ PääskĂźla (Vana-PääskĂźla) ¡ Priisle ¡ Pikaliiva (VikimĂľisa) ¡ Raua ¡ Raudalu (Raku) ¡ Rahumäe ¡ Rocca al Mare ¡ Sadama ¡ Seli ¡ Siili ¡ SibulakĂźla ¡ SĂľjamäe (SĂľstramäe) ¡ Sikupilli ¡ Sitsi ¡ Sääse ¡ SĂźdalinn ¡ Tatari ¡ Tondi ¡ Tiskre ¡ TĂľnismäe ¡ Torupilli ¡ Tondiraba ¡ Uuslinn ¡ Uus Maailm ¡ Vismeistri ¡ Vanalinn (All-linn ¡ Toompea) ¡ Vana-Mustamäe ¡ Veerenni ¡ Veskimetsa ¡ Väike-Ăismäe (Järveotsa) ¡ Väo ¡ Ăismäe ¡ Ălemistejärve ¡ Ălemiste
