Mine sisu juurde

Alar Laneman

Allikas: Vikipeedia
Alar Laneman
Alar Laneman
Eesti siseminister
Ametiaeg
18. november 2020 – 26. jaanuar 2021
Eelnev Mart Helme
Järgnev Kristian Jaani
XIV ja XV Riigikogu liige
Ametisse asumise aeg
30. märts 2019
Isikuandmed
SĂźnniaeg 6. mai 1962
Vändra, Eesti
Erakond
Lapsed 3
Tegevusala sþjaväelane, poliitik
Sþjaväeline karjäär
Sþjaväeline haridus Tallinna Kþrgem Ehitusvägede Poliitiline Sþjakool
Rootsi Kaitseakadeemia
Kuninglik Kaitseuuringute KolledĹž
Truudusvanne  Nõukogude Liit (1981–1991)
 Eesti (1991–2009)
Teenistusaeg 1981–2009
Auaste brigaadikindral
Juhtinud Kalevi üksik-jalaväepataljon (1994–1995)
BALTBAT (1995–1998)
Autasud Loend

Alar Laneman (sündinud 6. mail 1962 Vändras) on Eesti poliitik ja erusõjaväelane (brigaadikindral). Ta oli aastatel 2002–2007 kaitsejõudude peastaabi ülem ning aastatel 2020–2021 siseminister. Ta on XIV ja XV Riigikogu liige.[1]

Laneman kuulus aastatel 2019–2024 Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) ning liitus 2024. aasta juulis Reformierakonnaga.[2] 2026. aasta seisuga kuulub ta Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja on fraktsiooni mittekuuluv Riigikogu liige.[3]

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Laneman lþpetas 1980. aastal Pärnu 2. Keskkooli. 1985. aastal lþpetas ta Tallinna Kþrgema Ehitusvägede Poliitilise Sþjakooli.[1]

Aastatel 1999–2001 õppis ta Rootsis Rootsi Kaitseakadeemias (Försvarshögskolan). 2007. aastal lõpetas ta esimese Eesti ohvitserina Suurbritannias Kuningliku Kaitseuuringute Kolledži (Royal College of Defence Studies).[1][4]

Sþjaväeline karjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem teenistus

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1981–1991 teenis Laneman Nõukogude Liidu sõjaväes.[1]

1991. aastal alustas ta teenistust taastatud Eesti kaitseväes kaitsejþudude peastaabi staabikompanii ßlemana. Tema juhitud ßksus osales muu hulgas allveelaeva Lembit ßlevþtmisel Nþukogude sþjaväelt.[4]

Aastatel 1994–1995 oli Laneman Kalevi üksik-jalaväepataljoni ülem. 1994. aastal sai temast Eesti rahuvalve üksikkompanii ülem ning aastatel 1995–1998 oli ta Eesti, Läti ja Leedu ühise Balti pataljoni esimene ülem.[1][4]

Maaväe staabi ja peastaabi ßlem

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2001–2002 oli Laneman maaväe staabi ülem. 2002. aastal nimetati ta kaitsejõudude peastaabi ülemaks ning selles ametis oli ta 2007. aastani.[5]

2005. aastal andis president Arnold Rßßtel Lanemanile brigaadikindrali auastme.[4]

Kaitseväe operatiivßlem

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal nimetati Laneman kaitseväe operatiivßlemaks.[1] Seoses kaitseväe struktuurimuudatustega koondati operatiivßlema ametikoht 1. jaanuarist 2009 ning Laneman vabastati tegevteenistusest ja arvati reservi.[4]

TÜÜkäik pärast kaitseväge

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2011–2016 töötas Laneman Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõunikuna ning aastatel 2011–2020 kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics nõunikuna.[1]

Aastatel 2011–2019 töötas ta Sauga Põhikoolis õpetajana.[1]

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Laneman osales kohaliku tasandi poliitikas juba enne erakonda astumist. Aastatel 2017–2019 oli ta Paikuse osavallakogu liige.[6]

Laneman astus EKRE liikmeks 27. märtsil 2019.[7]

XIV Riigikogu

[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Laneman EKRE nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas ja kogus 673 häält. Ta osutus Riigikokku valituks.[8]

XIV Riigikogus oli ta EKRE fraktsiooni aseesimees ning juhtis aastatel 2019–2020 julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. 2020. aastal oli ta ka põhiseaduskomisjoni esimees.[1][9]

Siseminister

[muuda | muuda lähteteksti]

18. novembril 2020 nimetati Laneman Jßri Ratase teise valitsuse siseministriks pärast Mart Helme tagasiastumist. Ta oli ametis kuni valitsuse ametist lahkumiseni 26. jaanuaril 2021. Seejärel taastus tema Riigikogu liikme mandaat.

2021. aasta kohalikud valimised

[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aasta kohalikel valimistel oli Laneman EKRE esinumber Pärnus. Ta kogus 1554 häält ja osutus Pärnu linnavolikogusse valituks.[10] Ta oli Pärnu linnavolikogu liige aastatel 2021–2023.[1]

XV Riigikogu

[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Laneman taas EKRE nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas. Ta kogus 1802 häält ja osutus valituks XV Riigikokku.[11]

2024. aasta juunis kritiseeris Laneman EKRE sisemisi arenguid ja erakonna juhtimist.[12] 14. juunil lahkus ta EKRE-st ja erakonna Riigikogu fraktsioonist.[7]

12. juulil 2024 liitus Laneman Reformierakonnaga.[2] Kuna ta valiti XV Riigikokku EKRE nimekirjas, jätkas ta Riigikogus fraktsiooni mittekuuluva saadikuna. 2026. aasta seisuga kuulub ta riigikaitsekomisjoni.[3]

Laneman on käsitlenud poliitilises tegevuses eelkþige riigikaitse ja julgeoleku kßsimusi. Ta on pooldanud Eesti lahkumist jalaväemiinide kasutamist keelavast Ottawa konventsioonist.[13]

2025. aasta kohalikud valimised

[muuda | muuda lähteteksti]

2025. aasta kohalikel valimistel kandideeris Laneman Reformierakonna nimekirjas Pärnus kandidaadina number 201.[14] Ta kogus 64 häält ja sai linnavolikogu liikme mandaadi.[15]

2026. aasta seisuga on Laneman Pärnu linnavolikogu liige Reformierakonna esindajana.[16]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1997 – Kotkaristi IV klassi teenetemärk
  • 2005 – Kotkaristi III klassi teenetemärk
  • 2005 – Prantsuse Vabariigi riiklik teeneteorden, komandĂśr
  • Kaitseväe teenetemärk
  • Kaitseväe eriteenete rist
  • Kaitseväe mälestusmedal „10 aastat taastatud kaitseväge“
  • Maaväe teenetemärk
  • Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk
  • Piirivalve II klassi teeneterist
  • Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist
  • Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärk
  • Leedu kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist
  • Läti kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist
  • Soome Reservväelaste Liidu teenetemärk[1]

Auastmed

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Õlak Auaste
1992 kapten
1994 major
1998 kolonelleitnant
2002 kolonel
2005 brigaadikindral

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Laneman on abielus ja tal on kolm last.[1] Ta on Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu liige.[1]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 "101 lĂźhielulugu: Alar Laneman" (PDF). Riigikogu. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. august 2026. Vaadatud 2. september 2026.
  2. 1 2 "EKRE-st lahkunud Laneman liitus Reformierakonnaga". ERR. 12. juuli 2024. Vaadatud 2. september 2026.
  3. 1 2 "Riigikogu liikmed". Riigikogu. Vaadatud 2. september 2026.
  4. 1 2 3 4 5 "Brigaadikindral Alar Laneman läheb reservi". Kaitsevägi. 17. detsember 2008. Vaadatud 2. september 2026.
  5. ↑ "Kaitseväe juhataja määras kolonelleitnant Hoppe Maaväe Staabi ülemaks". Kaitsevägi. 9. september 2002. Vaadatud 2. september 2026.
  6. ↑ "101 lühielulugu: Alar Laneman" (PDF). Riigikogu. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. september 2026. Vaadatud 2. september 2026.
  7. 1 2 "Alar Laneman quits EKRE, Leo Kunnas the party's Riigikogu group". ERR. 14. juuni 2024. Vaadatud 2. september 2026.
  8. ↑ "Mandaatide omandamise viis". Valimised Eestis. Vaadatud 2. september 2026.
  9. ↑ "Riigikogu kapo-komisjoni hakkab juhtima Alar Laneman". ERR. 27. mai 2019. Vaadatud 2. september 2026.
  10. ↑ "Pärnu linnas võitis EKRE, esinumber Laneman tegi hea tulemuse". ERR. 18. oktoober 2021. Vaadatud 2. september 2026.
  11. ↑ "Alar Laneman – valimistulemused". Valimised Eestis. Vaadatud 2. september 2026.
  12. ↑ "Laneman: EKRE pole enam see erakond, kuhu mind riigikaitse teemal kutsuti". ERR. 12. juuni 2024. Vaadatud 2. september 2026.
  13. ↑ "Alar Laneman: Eesti lahkub kahjulikust leppest, et võtta kasutusele jalaväemiinid". Eesti Päevaleht. 4. juuni 2025. Vaadatud 2. september 2026.
  14. ↑ "Alar Laneman". Eesti Reformierakond. Vaadatud 2. september 2026.
  15. ↑ "Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn". Valimised Eestis. Vaadatud 2. september 2026.
  16. ↑ "Volikogu liikmed ja kontaktid". Pärnu linn. Vaadatud 2. september 2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Mart Helme		 Eesti siseminister
2020–2021		 Järgnev
Kristian Jaani
Pärit lehekßljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Alar_Laneman&oldid=7249578"