Litvanma
Flag
| Valdkundznam |
| Pälidn | Vil'nüs |
| Eläjiden lugu (2018) | 2,793,284[1] ristitud |
| Pind | 65,300 km² |
 | |
| Kel' | litvan |
| Valdkundan pämez' | Gitanas Nauseda |
| Päministr | Gintautas Paluckas |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | euro (€) (EUR) [2] |
| Internet-domen | .lt[3] |
| Telefonkod | +370 |
| Aigvö | tal'vel UTC+2 kezal UTC+3 |
Litvanma (litv.: Lietuva [lʲɪɛtʊˈvɐ]), oficialižikš Litvanman Tazovaldkund (litv.: Lietuvos Respublika [lʲiətʊˈvoːs rʲɛsˈpʊblʲɪkɐ]), om valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas, Baltijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Vil'nüs.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ezmäine mainitez oli keskaigaižes Litvanmas vl 1009. 13. voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä hristanuskondad, no satusita. Litvanma kändihe hristianižeks vaiše 14. voz'sadan lopuks. Sil aigal nece valdkund oli jo ühteks surembišpäi päivnouzmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud Lüblinan Unii). Vl 1795 kaik Litvanma kändihe Venälaižen imperijan palaks.
Vn 1918 18. päiväl uhokud Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli Ezmäine mail'mansoda). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad sädiba Vil'nüsha kukerdust, kudamban aigan Želigovski-jenaral oli ezinenas. Litvanman ohjastuz pageni Kaunasha, i se oli Litvanman pälidnaks vodelesai 1940.
Vl 1940 Nevondkundaline Ühtištuz okkupirui Litvanman; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged rezul'tat. Vozil 1941−1944 nacional-socialistine Germanii okkupirui Litvanman. Vl 1944 möst anastihe Litvanman, Nevondkundaline Ühtištuz tegi necidä azjad.
Ripmatomuz tedotihe tošti 11.03.1991-datal.
Konstitucii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Valdkundan ezmäižed nell' Konstitucijad oliba olmas vozil 1918−1922. Jäl'gmäine kahesanz' lugul Konstitucii[4] (litv.: Konstitucija) om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 1996, 2002−2006 i 2019 vajehtusidenke.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Litvanma om kaikiš suremb