Rohukoskel

Rohukoskel
Rohukoskel
	; Isaslind
	; Emaslind
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Perekond	Koskel Mergus;
Liik	Rohukoskel;
Binaarne nimetus
	Mergus serrator; Linné, 1758
	; Rohukoskla levila. ; Kollane = suviti, sinine = talviti, roheline = aasta läbi.
Sünonüümid
	Merganser serrator

Rohukoskel (Mergus serrator) on partlaste sugukonda koskla perekonda kuuluv veelinnuliik.

Välimus

Rohukoskel on 52–58 cm pikk. Isaslinnu tiib on 235–255 mm pikk, emaslinnul 216–239 mm. Isaslinnu nokk on 56–64 mm pikk, emaslinnul 48–55 mm. Isaslinnu jookse on 44–50 mm pikk, emaslinnul 40–45 mm. Isaslind kaalub keskmiselt 1181 g, emaslind 944 g.^[2]

Hundsulestikus isaslinnu pea ja kael on mustad roheka läikega. Kuklal on tutt. Nokk ja silmad on punased. Kaelus on valge. Ülapool on must.^[2] Valgel küüdusel on kaks peenikest musta triipu.^[3] Rind on punakaspruun mustade triipudega. Küljed on hallid. Kõhualune on valge. Jalad on punased.^[2]

Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid isaslinnu selg on tumedam ja tiivad samasugused nagu hundsulestikus.^[2]

Emaslinnu pea ja kael on punakaspruunid. Tutt on väiksem kui isaslinnul. Nokk on tuhmpunane. Silmad on pruunid või punakaspruunid. Silma ja noka vahel on peenike hele triip. Kurgualune on valkjas. Ülapool ja kere küljed on pruunikashallid. Valgel küüdusel on tume triip. Kõhualune on valge. Jalad on tuhmpunased.^[2]

Rohukoskel sarnaneb välimuselt jääkosklaga, kuid jääkosklal pole peas tutti ja tema alapool on roosa.^[4]

Levik

Rohukosklad pesitsevad Euraasia tundravööndi lõunaosas ja metsades, Põhja-Ameerikas Alaskast Labradori poolsaareni, Edela-Gröönimaal ja Islandil. Talvitavad Põhja-, Lääne-, Vahe-, Musta ja Kaspia mere ääres, Hiina, Korea ja Jaapani rannikul ning Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul Alaskast Baja Californiani ja Atlandi ookeani ääres Uus-Inglismaast Texaseni.^[3]

Rohukoskel pesitseb ka Eestis, kus tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 800 – 1200 paarile, talvist arvukust 300 – 1000 isendile^[5].

Toitumine

Rohukosklad toituvad kaladest.^[3]

Pesitsemine

Pesa asub maapinnal, tavaliselt veekogu lähedal.^[3]

Kurnas on 5–11 muna mõõtmetega 64,5 × 45 mm. Haudevältus on 30 päeva.^[3]

Viited

↑ BirdLife International (2018). Mergus serrator. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
1 2 3 4 5 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 277–278. ISBN 0713636475.
1 2 3 4 5 Bellrose, Frank C. (1980). Ducks, Geese, and Swans of North America. Stackpole Books. Lk 447–453.
↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 38.
↑ Elts, Jaanus; Kuresoo, Andres; Leibak, Eerik; Leito, Aivar; Leivits, Agu; Lilleleht, Vilju; Luigujõe, Leho; Mägi, Eve; Nellis, Rein; Nellis, Renno; Ots, Margus (2009). "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. 22: 3–31.

Välislingid

Rohukoskel andmebaasis eElurikkus
Rohukoskel

[1] BirdLife International (2018). Mergus serrator. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.

[Madge-2] 1 2 3 4 5 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 277–278. ISBN 0713636475.

[Bellrose-3] 1 2 3 4 5 Bellrose, Frank C. (1980). Ducks, Geese, and Swans of North America. Stackpole Books. Lk 447–453.

[Kumari-4] Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 38.

[hirundo-5] Elts, Jaanus; Kuresoo, Andres; Leibak, Eerik; Leito, Aivar; Leivits, Agu; Lilleleht, Vilju; Luigujõe, Leho; Mägi, Eve; Nellis, Rein; Nellis, Renno; Ots, Margus (2009). "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. 22: 3–31.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]