Petseri vapp
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2026) |

Petseri vapp on Petseri linna vapp. Petseri keskne sümbol on kaljukoobas, mida on tähistatud igal Petseri vapil.
Praegune vapp võeti Petseri linna sümbolina kasutusele seoses halduslikult eraldiseisva Petseri linna moodustamisega 2005. aasta Venemaa haldusreformi käigus. Vapi aluseks on võetud 1782. aastal loodud vapp.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese vapi sai Petseri 29. detsembril 1782. aastal, mil linn sai linnaõigused. Esimene vapp kujutas enesest põigiti kaheks jaotatud kilpi, mille ülemisel poolel helesinisel väljal asetses irbis ja pilvedest väljasirutatud käsi.[1] See osa kilbist viitas Pihkva kubermangule. Kilbi alumisel poolel asetses hõbedasel väljal mäeküngas, milles asus koobas. Kujutatud koobas on päriselt olemas ja omane Petseri linnale.[2][3] Petseri maakonna likvideerimisega 1797. aastal kadus Petseri sümboolika ja linn kaotas tähtsuse.[4]
1861. aastal töötati linnale välja uue vapi kavand. Vapi hõbedasel kilbil oli must koobas, millele lisandus punane rist. Vapi vabas nurgas oli Pihkva kubermangu vapp. Kilp oli kroonitud punase krooniga ja ümbritsetud kuldsetest viljapeadest, mis olid ühendatud Aleksandri lintidega. Kavand kasutusse ei jõudnud.[2]

Eesti Vabariigi koosseisus kasutas Petseri oma sümboolikas Katariina II ajast pärinevat vappi ilma Pihkvamaa osata.[5] Linnavolikogu kinnitas 22. detsembril 1937 Petserile uue vapi kujunduse. Selle kirjeldus oli järgnev: "Kilbi hõdedavärvilisel põhjal parempoolsel äärel pruunivärviline kalju mustavärvilise koopa avausega. Kalju alusel asetseb püstasendis, vaatega paremale külgvaates sinisevärviline leopard. Leopard toetud parema käpaga kaljukoopale, kuna vasak käsi on püsti. Leopardi suust ulatuv välja punane keel".[2][6][7][8] Sellega oli Petseri viimane maakonnalinn Eestis, mis sai omale lipu ja vapi.[3] Vapi pidi 1940. aasta juunis kinnitama president, kuid Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi vapp kinnitamata.[1]
Venemaa koosseisus sai Petseri praeguse vapi 2005. aastal. Esialgu jagas linn vappi Petseri rajooniga, kuni 2021. aastal sai rajoon oma vapi. Praegune vapikujundus kinnitati 31. augustil 2004 (rajooni vapina), selle loomisel mängis peamist rolli Konstantin Motšjonov. Vapi kilbil on hõbedasel väljal rohelisel maapinnal kuldne mägi musta koopa sissekäiguga; paremal mäe ees on roheline noor puu.[2]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]- 2020. aastal avatud Petserimaa Vabadussõja mälestussammas, mille paremal küljel on Petseri linna vapp
- Petserimaa esimene vapp, kasutusel aastatel 1929−1937
- Petserimaa teine vapp, kasutatud ka Setomaa sümbolina
- Petseri rajooni vapp (kasutusel 2021. aastast)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Oja, Tiiu; Medijainen, Eero (1993). Eesti vapid ja lipud. Tallinn: Olion. Lk 38-43.
- 1 2 3 4 "г. Печоры, Печорский муниципальный округ (Псковская область)". Russian Centre of Vexillology and Heraldry. November 2024. Vaadatud 21. jaanuaril 2026.
- 1 2 Usin, A. (15. september 1931). "Petserimaa ebaõnnestunud vapp ja ta uus kavand". Wõru Teataja. Lk 2.
- ↑ "Petseri linn 160-aastane". Uus Rada. 17. november 1942. Lk 3.
- ↑ "Viljandi linna vapp muutmisele". Sakala. Nr 144. 15. detsember 1937. Lk 4.
- ↑ "Petseri linna vapi ja lipu kavand". ERA. 1938. Lk 2-7.
- ↑ "Õnnesoowimine Petseri wolikogus". Elu. 29. detsember 1937. Lk 1.
- ↑ Pae, Taavi (3. mai 2022). "EESTI LINNAD JA NENDE VAPID". Horisont. Lk 34-36.