Juudid
 |
See artikkel räägib rahvast; ajakirja kohta vaata artiklit Juudid (ajakiri); perekonnanime kohta vaata artiklit Juut (perekonnanimi). |
Juudid (heebrea keeles יְהוּדִים, Yehudim) on etnoreligioosne rühm, rahvas ja rahvus, kelle ajalooline päritolu seostub vanaaja iisraeliitidega, heebrealaste ning Juuda kuningriigi elanikega.[1] Juutide traditsiooniline usund on judaism, mis kujunes vanaaja heebrealaste hulgas ja on üks vanimaid tänapäevani püsinud monoteistlikke usundeid.[2]
Juudi identiteet ühendab ajalooliselt religiooni, päritolu, rahvuse, keele, kultuuri ja kogukondliku kuuluvuse.[1] Laiemas tähenduses on juut inimene, kes kuulub põlvnemise või judaismi pöördumise kaudu maailma juudi rahva hulka.[1] Judaism on juudi rahva traditsiooniline usund ja elukorraldus, mis hõlmab uskumusi, õigust, rituaale, kalendrit, toitumisreegleid ja kogukondlikke tavasid.[2]
Sergio DellaPergola hinnangu järgi oli maailma juutide arv 1. jaanuaril 2024 umbes 15 736 800.[3] Suurimad juudi kogukonnad asusid Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides; Iisraelis elas hinnanguliselt 7 153 000 ja Ameerika Ühendriikides 6 300 000 juuti.[3]
Nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]Sõna juut pärineb heebrea keele sõnast yehudi ehk יהודי, mis tähendas algselt Juudamaa elanikku või Juuda suguharu liiget.[1] Hiljem hakati nimetust kasutama laiemalt kogu juudi rahva kohta, sealhulgas Benjamini suguharu ja leviitide kohta.[1]
Kreeka keeles võttis sõna kuju Ἰουδαῖος ehk Ioudaios ja ladina keeles Iudaeus või Judaeus.[1] Euroopa keeltesse on sellest kujunenud näiteks inglise Jew, saksa Jude, prantsuse Juif ja eesti juut.
Juutide endanimetused on eri keeltes ja ajaloolistes kogukondades olnud erinevad. Heebrea keeles kasutatakse sõna Yehudim, jidišis Yidn ja ladiinos Djudios või Judios.
Päritolu ja identiteet
[muuda | muuda lähteteksti]Juutide päritolu seostatakse Lõuna-Levandi, Kaanani, Iisraeli ja Juudaga.[1] Encyclopaedia Britannica järgi on juudid laiemas tähenduses vanaaja juudi rahva jätk, kes põlvnesid heebrea piibli heebrealastest.[1]
Juudi identiteet ei ole ainult religioosne ega ainult etniline.[1] Juut võib olla usklik judaist, ilmalik juut, agnostik, ateist või muu maailmavaatega inimene. Samal ajal on judaism juudi rahva rahvuslik usund ja traditsiooniline elukorraldus.[2]
Traditsioonilise halaha ehk juudi religioosse õiguse järgi loetakse juudiks üldjuhul inimest, kelle ema on juut, või inimest, kes on judaismi vastu võtnud.[2] Mitmed reformistlikud ja liberaalsed juudi kogukonnad tunnustavad teatud tingimustel ka isapoolset juudi päritolu.
Juutide identiteeti on eri aegadel kujundanud Toora, Talmud, sünagoog, perekondlik pärimus, juudi kalender, juudi diasporaa, kogukondlik enesekorraldus ja kogemus vähemusena elamisest eri riikides.[2][4]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Juutide koguarvu määramine sõltub sellest, kas arvestatakse ainult inimesi, kes identifitseerivad end juudina, või ka inimesi, kellel on juudi päritolu, kuid kes end juudina ei määratle.[3] Juudi demograafias kasutatakse sageli mõistet core Jewish population ehk põhijuudi rahvastik, mis hõlmab inimesi, kes identifitseerivad end juudina ega kuulu samal ajal teise religioossesse rühma.[3]
DellaPergola 2024. aasta hinnangu järgi oli maailma põhijuudi rahvastik 15 736 800.[3] Sellest 7 153 000 elas Iisraelis, 6 300 000 Ameerika Ühendriikides, 438 500 Prantsusmaal, 400 000 Kanadas, 313 000 Suurbritannias, 170 000 Argentinas, 125 000 Saksamaal, 123 000 Venemaal ja 117 000 Austraalias.[3]
Pew Research Centeri 2020. aasta uuringu järgi moodustasid juudid 2,4% Ameerika Ühendriikide täiskasvanutest.[5] Uuringus eristati juute religiooni järgi ja inimesi, kes määratlesid end juudina kultuuri, päritolu või perekondliku tausta põhjal, kuid mitte usundi järgi.[5]
| Riik | Juutide arv | Allikas |
|---|---|---|
| Iisrael | 7 153 000 | DellaPergola[3] |
| Ameerika Ühendriigid | 6 300 000 | DellaPergola[3] |
| Prantsusmaa | 438 500 | DellaPergola[3] |
| Kanada | 400 000 | DellaPergola[3] |
| Suurbritannia | 313 000 | DellaPergola[3] |
| Argentina | 170 000 | DellaPergola[3] |
| Saksamaa | 125 000 | DellaPergola[3] |
| Venemaa | 123 000 | DellaPergola[3] |
| Austraalia | 117 000 | DellaPergola[3] |
Juudi rühmad
[muuda | muuda lähteteksti]Juudi rahva sees on kujunenud mitu ajaloolist, kultuurilist ja keelelist rühma.[1] Rühmade piirid ei ole alati jäigad ning tänapäeva juutide seas on palju mitmest päritolust inimesi.
Aškenazi juudid
[muuda | muuda lähteteksti]Aškenazi juudid ehk aškenazim kujunesid keskajal peamiselt Reinimaal, Saksamaal, Põhja-Prantsusmaal ja hiljem Kesk- ning Ida-Euroopas.[6] Nende traditsiooniline keel oli jidiš, mis põhineb saksa keelel ning sisaldab heebrea, aramea ja slaavi laene.[6]
Aškenazi juutidest kujunes keskajal ja uusajal suurim juudi rühm Euroopas.[6] Pärast ristisõdade aegseid tagakiusamisi, katkuaja süüdistusi ja väljasaatmisi liikus suur osa aškenazi juute ida poole, eriti Poola,