Galeegid
Galeegid (galeegi keeles galegos, hispaania keeles gallegos) on romaani rahvas, kelle põhiasuala on Hispaania Galicia piirkond.
Nende traditsiooniline keel on galeegi keel ja traditsioonilline usund katoliiklus.
Etnogenees ja ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Galeegide esivanemad olid galläägid, portugallaste esivanemate lusitaanide sugulased. Arvatakse, et Pürenee poolsaarel elasid algselt keldid ja ibeerid. Prantsusmaa ala kelte nimetati ka gallideks, seetõttu seostatakse nime Galicia keldi päritoluga. 1. sajandil pKr toimus gallääkide romanisatsioon.
Keskajal osalesid Pürenee poolsaare rahvaste etnogeneesis ka germaani hõimud. Galicia liidendamine Kastiiliaga viis galeegi keele langemiseni rahvakeele tasemele (15. sajand). Kuni 14. sajandi keskpaigani oli portugallastel ja galeegidel üks keel (galeegi-portugali keel), hiljem nende keeled lahknesid.
Juba 10. sajandil kuulusid Galicia ja Portugal Kastiilia ja Leóni kuningriigi koosseisu eraldi krahvkondadena. Pürenee poolsaar vallutasid araablased. Portugal vabanes araablaste võimu alt varem kui kastiillased. 1093. aastal abiellus Portugali krahv Enrique Kastiilia ja Leóni kuninga Alfonso VI ebaseadusliku tütre Teresaga, ning sai kaasavaraks Portugali. Tema onu Raimondo abiellus Alfonso VI teise tütre Urracaga ja sai Galicia. Portugal eraldus peagi ja sai omaette kuningriigiks, Galicia aga jäi Kastiiliaga seotuks.
19. sajandi keskpaigast algas Galicia iseseisva kultuuri taassünd. 1981. aastal anti Galiciale autonoomia.
Etnograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Galeegide peamised tegevusalad olid põlluharimine väga väikestel maatükkidel ja kalapüük. Maa nappus põhjustas rännet, nii hooajalist kui ka püsivat.
Etnograafias on palju jooni, mis on iseloomulikud kogu poolsaarele. Väikesed külad hajaasustusega, palju üksiktalusid. Tüüpiline on nn Astuuria-Galicia maja. Spetsiifiline maamaja on palloza – koonilise õlgkatusega ümara põhiplaaniga ühe ruumiga kivihoone.
Galeegid eelistasid riietuses tumedaid toone, tihedaid kangaid, villast, flanelli ja kalevit. Naised kandsid pikki värvliga seelikuid, rinnal ristatud rätti, pearätikut ja patsikatet. Ehted olid merevaik ja paelad. Meestel olid kitsad või laiad põlvpüksid, põllutööde jaoks vest ja jakk. Vihmaga kanti õlest keepi ja nahkjalanõude peal puukingi.
Rahvustoit on caldo gallego 'galeegi leem', mida valmistatakse kartulist, kaalikast ja searasvast, lisades maitseaineid. Oluline toiduaine on mais. Galicia on üks väheseid kohti Hispaanias, kus süüakse musta leiba.
